Kuhjas kõike-kõike-kõike!!!

Täna käisin toidupoes, sest külmkapis lihtsalt polnud midagi hamba alla pista. Muidugi on riiuli peale varutud mitmeid kuivaineid, aga vaid nendega läbi ei aja. Nii otsustasin täna külastada üht suurt Maximat, milles pole veel varem viibinud. Ta on kohe nii suur, et hoone esikülge kaunistavad kolm suurt XXX. Astusin sisse ja kohe olin haaratud suurte rahvamassi, täna ju laupäev, kõik seal omale nädala sööki varumas. Käisin riiulist riiuli juurde ja otsisin teed lihaleti poole, sest tahtsin kanafileed osta. Jõudsin lõpuks pärale, pikk järjekord muidugi oodata ka, aga mul on aega, täna on! Vaatasin seal ringi, mida veel pakuvad ja näen, et letid on kuhjas uhkematest uhkemaid lihatooteid. Kaunistatud erinevate juurviljadega, maitsestatud paljude maitsesegudega. Lihatooteid on kuhjas, kusagil ei paista midagi otsa saavat või puudu olevat. Ja nii käisin ma ringi suurte riiulite vahel ja muudkui imestasin, mis valik on saada. Kõike on kuhjas-kuhjas!

Kui pääsesin sealt lõpuks tulema oli tulemuseks raske seljakott, pungil just äsja ostetud kraami. Esiti oli plaanis osta kanafileed, muna, piima ja juurvilju. Suutsin nii mõndagi korvi juurde susata enne kassasse suundumist, mida võiski arvata.

Ühiselamusse tagasi jõudes valmistasin endale hea söögi, nädalavahetusele täitsa kohase:)Kanafilee, seened, oliivid, paprika ja brokkoli - nämm-nämm.

Let the films talk

Kolmandat päeva järjest võtan usinalt osa Human rights film festival "Let he films talk". Kahjuks avastasin selle enda jaoks liiga hilja, see on käinud juba alates 20-novembrist, mina kuulsin sellest aga alles 27.novembril. Olen siiani jõudnud ära näha 5 filmi, täna on plaanis veel 3. Mulle meeldivad sellised festivalid, siiani on olnud kõik 5 filmi väga head, ja kui teil tekib võimalus kusagil neid näha, siis soovitan järgnevaid:







...ja õppima hakkan homsest :)

Tulemus teada

Jaa, täna teatas meile meie kallis leedu keele õpetaja Aušra mid exami tulemused. Läbisin edukalt eksami, sain 100-st võimalikust puntist 95. Hindeks sain 10. Hea meel oli seda kuulda, sest ega mul keeltega kõige kergemini lähe.

Ütles mulle: "Labai gerai Kristiina, gerai!" :)

Mid exam in lithuanian

Täna oli mul esimene tõsisem teadmiste kontroll Vilniuse Ülikoolis. Olen nüüdseks õppinud juba 2 kuud leedu keelt ja oli aeg kontrollida, mil määral ma keelt omandanud olen. Täna oli meil vaheeksam, et detsembrikuus oleks lihtsam, vähem materjali omandada kirjalikuks ja suuliseks eksamiks.

Üldiselt oli eksam normaalne, oli lihtsam kui arvasin. Ometi suutsin reegleid veidi miksida, eks väike eksamiärevus ju ka sees, see kõik on tavaline ja inimlik! Eksam koosnes kuulamis-, lugemisülesandest, grammatika ja sõnavara-sõnavara-sõnavara oli valdav. Lisaks pidime lõpus kirjutama väikese kirja sõbrale, et kutsuda ta endale külla. Pidime kirjutama, kus elame, kuidas sinna saada ja millal ootan teda endale külla.

Täna oli mul 3 loengut nende vahel ma tagasi ühiselamusse ei viitsinud tulla, seega viibisin linnas kella 08.00-18.30. Tore! Aga on küll tore, saan üha enam sõbraks Ülikooli raamatukoguga, mis on väga kauni sisearhitektuuriga. Mingil hetkel, kui olin oma koolitööd suutnud kõik ära teha ja aega oli ikka veel üle, avastasin enda käte vahelt "Blood Cinema", mis rääkis Hispaania filmindusest.

Koju tulin ma koos oma sõbra Martynaga, sattusime täistuubitud trollis päris hoogu muljetades oma eksamist ja päevast, kui ühel hetkel hakkas meiega rääkima üks naine, kel vanust võis olla nii umbes 40. Martyna läks vahepeal maha, oli vaja poodi minna, mina aga muudkui rääkisin ja rääkisin temaga. Ta kiitis mu inglise keelt. Küsis, kust ma pärit olen, et nii hea selge inglise keel. Mul oli muidugi hea meel tehtud komplimendi üle.

Nüüd lõpetasin ma sooja õhtusöögi söömise, milleks oli kodust kaasavõetud kalli isa küpsetatud imemaitsev ahjukana ja kodutehtud leib.

Toakaaslased plaanivad mind jätta...

Jah nii ta on, tulin koju ja mida ma näen, nemad otsivad Internetist kuulutusi korteri leidmiseks. Ma ei küsinud nii täpselt, miks ja millal, aga nad on aktiivsel korteri otsingul. Siiani leidsin põhjuseid, kuidas mulle ei meeldi üks või teine asi, aga nüüd korraga tabas kurb tunne, kui minu Aasia sõbrad peaksidki ära kolima. Siis jääksin ju täitsa üksinda kolmesesse tuppa...
No eks näis, kuidas asjad olema hakkavad, täna ja homme ja mõned ööd veel on nad kindlasti veel siin!

Vaikne hiireke oma nurgas

Saage tuttavaks, need on minu toakaaslased Sandu Bekpanova ja Aisha Zhumbapekova, pärit siis Sise-Aasiast, Kasahstanist:

Nad on tegelikult väga toredad, sõbralikud, vahel teevad nalja ka, AGA see on uskumatu, kui vali hääl neil on. Nad on sõbranned juba enne siia tulekut, õpivad samas ülikoolis juurat. Igal õhtul on meil siin väike jututuba, kõrvalt toast hüppab kohale veel kolmaski neiu Kasahstanist siis mõni noormees Usbekistanist ja üks neidis Kõrgõzstanist. Mm...jah, see peaks kõik olema. No vahel muidugi mõni grusiin ka sekka, aga seda veidi harvem. Nii on saanud toast nr43 omamoodi Aasia kokkutulek, ainult et mina olen siia vahele kuidagi ära eksinud :)

Vene keelt nii vabal ajal tavaliselt ei harrasta, seega jään seltskonnast välja. Panen kõrvaklapid kõrva ja püüan süveneda oma tegemistesse. Kuulen ikka veel nende hääli...panen volüümi juurde. OK, tegelikult panen põhja, teisiti ei saa. Pärast seda, kui keegi üritab muga rääkida, läheb muidugi veidi aega, et ma uuesti kuulma hakkaks, aga see selleks!

Täna juhtus midagi, mida olin juba varem kartnud, Aisha avastas msn-helistamise, skype tal ei tööta. Siiani oli selle koha pealt rahulik, aga nüüd...oeh, eks näis, mis elu toob!

Mis küll siis veel saab, kui Sandu avastab samuti helistamis võimaluse? Ta räägib iga päev oma poisiga 21.00-0.00 MSNis, kujutate ette, kui see peaks minema üle reaalse heliga kõnedeks?

Kino teatras "Pasaka"

Istun mina rahulikult oma toas kirjutuslaua taga ja nokitsen vaikselt soome keele kallal, kui uks lahti lüüakse ja küsitakse: "Kristiina, kas kinno tahad minna, sul on 5 minutit aega, et riietuda, siis läheb buss!". Miks mitte, muidugi tahan, polegi veel ju Vilniuses kinos käinud.

"Pasaka" leedu keelne tõlge oleks sellele fairytale.

Tunnen juba sisse astudes ennast mõnusalt koduselt.Kino tundub seest väike, aga ega ma tegelikult tea, kui palju saale või kui mitu inimest mahutab, küll aga tean ma seda, et sellist kino saali, milles mina täna viibisin pole mina oma silmaga veel elus näinud. Vaadake ise:

Film mida vaatamas käisin kannab nime "Blue Valentine", soovitan!

http://youtu.be/sYgr_iGATB4